Liikuv ja tervislik eluviis viib igal aastal tuhandeid ja tuhandeid inimesi ennast ületama nii jõusaali, rühmatreeningule, maratonidele ja triatlonitele. Suusa- ja jooksuvõistlused purustavad igal aastal osavõturekordeid, õhtusel ajal on jõusaalis leida raske vaba masinat, kus oma harjutusi teha. Sport liigub iga aastaga üha enam massidesse, kuid tihtipeale tekivad inimestel küsimused: “Kuskohast ma selle aja võtan, et trennis käia? Ma ei jõua seda distantsi läbida, ma pole piisavalt heas vormis!”

EMS treening on just eelmainitud küsimuste esitajale suurepäraseks vastuseks. Kõigest 20 minutit kestev treening hõlmab kogu keha ning ei vaja edukaks treeninguks erilist füüsilist ettevalmistust. Treeningu lühend EMS tuleneb ingliskeelsest lühendist “Electro Muscle Stimulation” ehk elektriline lihasstimulatsioon, kus elektriimpulss tekitab lihases kokkutõmmet ja paneb ta tööd tegema.

Taastusravist treeningstuudiotesse

Algselt meditsiinivaldkonnas tuule tiibadesse saanud lahendust kasutati eelkõige taastusravis, kus operatsiooni või trauma järgselt tehti lihastegevuse taastamiseks minimaalse koormusega harjutusi, kuid lisati elektriimpulssi, mis sundis lihast “üles ärkama”. Efektiivne taastusravimeetod liikus aga treeningstuudiotesse, kus nähti suurepärast lahendust liita elektriline impulss aktiivse trenniga. EMS treening oli sündinud.

Edasi hakati arendama treeningveste ja impulsi tüüpi – nimelt on 20 minuti pikkumine treening jaotatud kaheks osaks: esimesed kümme minutit tehakse aeroobset treeningut, järgmised kümme aga lihastreeningut. Erinevused on nii impulsis kui harjutustes ehk kui esimene treeningtsükkel viib pulsi üles ja paneb keha käima, siis teine treeningfaas keskendub eelkõige lihaspinge tekitamisele. Tavaliselt koosneb üks harjutus 10-sekundilisest intervallist, milles 7 sekundit tehakse harjutust ja 3 sekundit puhatakse.

EMS treening sobib kõikidele täiskasvanutele, kellel pole järgnevaid vastunäidustusi:

  • Viirus- ja külmetushaigus
  • Psoriaas
  • Nahapõletik
  • Nakkushaigused(herpes/hepatiit)
  • Tromboos
  • Kilpnäärmehaigused
  • Verehaigused
  • Südamestimulaator
  • Metall implantaadid
  • Vähk
  • Diabeet

Samuti ei soovitata EMS impulsstreeningut rasedatele.

Treening aktiveerib kogu keha ning 20 minutit väga intensiivset treeningut on võrdväärne umbes 2 tunni pikkuse jõusaalis rassimisega. Soovituslik on treeningvesti selga tõmmata ning elektriimpulsi abil lihaseid vormida maksimaalselt 2 korda nädalas, tagades kehale vajaliku taastumise ning puhkuse. Ideaalis võiks kahe treeningu vahele jääda 72 tundi, võttes taastumisprotsessist maksimumi.

Kuna EMS treeningus ei kasutata suuri raskusi ning piirdutakse kas kummilintide, oma keharaskusega harjutuste või kergemate hantlitega, ei avalda liigese- ja muude skeletiprobleemidega inimesed liigset koormust probleemsetele kohtadele, säilitades jätkuvalt taastusravi omadused. Liigese- ja lihasvalude vastu aitab elektriimpulss suurepäraselt ning paljud treenijad on oma üllatuseks saanud lisaks paremale enesetundele ning ilusamale kehale vabaneda ka valudest.

Iga treenija tuleb EMS treeningule nagu personaaltreeningule, sest treener keskendub ainult temale, jälgides tehnikat, andes soovitusi, näidates ette harjutusi ning muidugi innustab treener veel rohkem pingutama. SLIMMis ootavad sind mitmeaastase EMS treenerikogemusega Valeri ja Merilin, kes lähtuvad Sinu soovidest, määrates sobivad harjutused ja koostades treeningplaani. Nad näitavad kõik harjutused ette, julgustavad Sind ja esitavad Sulle väljakutse iseenda piire nihutama!