Millised müüdid liiguvad EMS treeningu ümber?
Meieni on jõudnud aastate jooksul väga palju neid kliente, kes EMS trenni kohta on kuulnud väga eksitavaid infokilde ja seekaudu loonud arusaama sellest ajasäästlikust ja tõhusast trennist kui ebareaalsete lubadustega laiskade inimeste “trenniks”.
Kurb on see, et alusetud väited ning valede abil loodud reklaamsõnumid on lörtsinud meie valdkonda, peletades eemale palju just neid, keda EMS suurepäraselt aitaks. Hea uudis on see, et aastatepikkune teavitustöö on vilja kandnud ning inimesed, kellel isegi on olnud eelarvamus teenuse suhtes, tulevad ise ära proovima. Seejärel on üllatus suur, sest eeldus ja reaalsus ei käi kohe üldse kokku.
Müüt: Üks 20-minutiline EMS treening võrdub 3-4 tunnise treeninguga jõusaalis.
Tõde: Ühtki treeningut ei saa pinnapealselt ajaliselt teisega võrdsustada, teadmata treeningu intensiivsust, harjutusi ja nende seeriate-korduste arvu. Ühe treenija 60-minutiline jõusaalitreening võib kardinaalselt erineda teise treenija omast. Samamoodi ka EMS treeninguga – erinevus tuleb impulsside tugevusest, harjutustest, lisaraskuste kasutamisest ja nende kaalust ning impulsi tüübist. (otsida teadustöö mis võrdles hiiti ja emsi ning leida üles see, mis rääkis, mitu min oli vaja et lihaskoormus kindlas piirkonnas oli võrdväärne jõusaalitrenniga)
Müüt: EMS on laiskade inimeste treening
Tõde: Antud müüt on tekkinud viisist kuidas trenni on reklaamitud ja tutvustatud erinevates kanalites aastate jooksul klientide meelitamiseks. Treeningut on hellitavalt kutsutud ka “pikutamiseks”, kus pannakse kostüüm selga, seejärel antakse impulsse, ent treenija ise miskit tegema ei pea, vaid impulss teeb tema eest trenni ära, aktiveerides lihaseid. Niimoodi saab lihaseid küll aktiveerida, ent kasutegur võrreldes treeninguga harjutuste ja/või lisaraskustega on väga palju väiksem.
Meie oleme algusest saati murdnud seda müüti, sest iga tõhusa trenni ja mõnusa tunde (pingutusjärgne endorfiinipuhang) taga on ka treenijapoolne pingutus, mitte ainult treeneri või impulsi olemasolu. Seetõttu treeneritena pigistame ja utsitame sind oma piire kompama ning endast andma nii palju, kui on ohutult võimalik. Trenni ajal on kliendil küll raske, kuid pärast on ta õnnelik ja tänulik.
Müüt: Pole vahet, millises EMS treeningstuudios käia, sest need on kõik samasugused
Tõde: Stuudioid saab liigitada kahte gruppi – originaalid ja järgitehtud koopiad. Ühed kasutavad originaalseadmeid, on läbinud seadme ja/või EMSi üldkoolituse ning näitavad uhkusega ka avalikult, et nad on otsustanud rohkem investeerida selleks, et tagada ohutus, kvaliteet ja ausus.
Teistel võivad olla oskused, ent neil on koopiad ning vahe tuleb ohutuses (ei ole täpselt teada, kui täpsed on impulsse kontrollivad sensorid-andurid seadmes), millisest materjalist on tehtud elektroodid, mis on naha vastas (ja mis soojenedes võivad eritada vähki tekitavaid ühendeid, mis naha kaudu kehasse lähevad) ja kas treenerid on läbinud vastavad koolitused ning oskavad treeningut ohutult, efektiivselt ja personaliseeritult läbi viia.
Müüt: EMS trennis saadav impulss on su lihastele ja tervisele ohtlik
Tõde: Selle väite taga on enamasti kaks kogemust:
Keegi, kes seda väidab, on saanud aru EMSist kui elektrišoki ajal trenni tegemisest ja/või võrdsustanud impulssi elektrilöögiga, sest kes meist poleks kunagi kusagilt “särtsu” saanud? Seetõttu tekib esimene seos elektriimpulsiga. Elektrišokk vs elektriimpulss on juba tähenduse poolelt väga erinevad – šokk on miskit ootamatut, äkilist ja tugevat ning keha jaoks kontrollimatut. Elektriimpulss on EMSis treeneri poolt alati kontrollitud kolme parameetri abil: tugevus (mA), sagedus (Hz) ja pikkus (μs). Kodumajapidamises olev elekter on aga stabiilse pinge, sageduse ja tugevusega. EMSis olev impulss on kontrollitav, kodumajapidamises kontrollimatu ehk me ei saa seda ise sobivalt muuta.
Meie treenerid seadistavad impulsse alati iga treenija tunnetuse järgi, sest iga inimese närvisüsteem, lihastunnetus ja keha tervikuna on erinev. Proovitreeningul tutvustame impulsside seadmise protsessi ja vaikselt impulsse lisades palume kliendil öelda, millal on impulss juba piisavalt tuntav, väljakutsuvalt tugev, ent mitte selline, mis tekitaks ebamugavust või krambieelset tunnet. Skaalal 1st 10ni, kus 1 tähendab impulsi mittetundmist ja 10 lihaskrampi, sihime koostöös treenijaga vahemikku 6-7.5 palli kümnest. Kui impulss on liiga nõrk või tugev, saame seda lihtsasti sobivaks muuta.
Teine, halvem kogemus on aga eelnevalt EMSis käinul, kes on kunagi saanud liiga tugevat impulssi ja lihased läksid krampi ning tekkis valu. Olen isegi seda Baskimaal EMSi proovides kogenud ning õnneks sain kiirelt aru, mida tehti valesti ja kuidas meie teeme teisiti.
Selline olukord tekib, kui proovitreeningul ei seadistata impulsse vastavalt treenijale, vaid kasutatakse eelseadistatud parameetreid, mis on kogemusele toetudes välja kujunenud. Näiteks jõusaalitreener teab, et 30-aastased mehed teevad kükke 120 kiloga, võtmata arvesse iga treenija tausta – vigastused, treeningsagedus, treeningkogemus. Ja ütleb, et nüüd hakkame 120 kiloga kükkima, kuid enda rekord on hoopis 60 kilo. Tagajärjed võivad olla traagilised.
Selle vältimiseks tuleb alati impulsid seada kliendist lähtuvalt ning anda ette vahemik, kuidas impulssi peaks tundma (seesama, millest ülal rohkem kirjutasin). Muidugi on erandeid – mõne inimese lihas- ja impulsitunnetus võib olla halvem ning treeningu alguses olev impulss on justkui nõrk, tegelikkuses aga pole keha veel piisavalt soe ning hiljem võib impulss olla juba liiga tugev.
Müüt: EMSis tekib märja koera tunne pärast kostüümi märjaks tegemist
Tõde: Muudes treeningstuudiotes leiad sellised treeningriietused, kus impulsi juhtimiseks lihasesse kasutatakse elektrijuhina kas vett või kreeme. Meie kasutame aga maailma kaasaegseimat EMS treeningsüsteemi, kus on täielik vee- ja kreemivabadus. Nimelt juhib impulssi treenija kehasoojus ning pingutusest kehale tekkiv veeaur. Kuna keha läheb trenni alguses aina soojemaks ning tekib esimene mikrohigistamine, siis impulss tugevneb. Kui impulss on muutumas liiga tugevaks, saab seda kohe ka vähendada.
Müüt: EMSis tehakse kummalisi harjutusi
Tõde: Iga treeneri ja treeningstuudio käekiri on erinev, kuni see toetab kliendi eesmärki ning treeningu põhitõdesid. Tihtipeale on tootjatepoolsetes treeningvideotes justkui tagasihoidlikumad harjutused, sest palju teadustöid on tehtud just eakate inimestega, uurides kuidas EMS aitab neil võidelda lihaste kärbumisega ning ennetada treeningul tekkivaid liigesemuresid. Kuna EMSi saab kasutada nii taastusravis, füsioteraapias kui ka traditsioonilises jõu- ja vastupidavustreeningus, siis ongi eesmärgist tulenevalt erinevad harjutused, tempo ja meetodid.
Hea treener oskab oma kava muuta vastavalt kliendi eesmärkidele, tugevustele-nõrkustele ning probleemidele. Ühele sobivad harjutused oma keharaskusega, teisel aga meeldib teha sangpommiga, kolmas aga tunneb, et kummilindi abil saab ta parima lihastunnetuse ning tehnika.
Müüt: EMSis käies on tulemused garanteeritud, sõltumata treeningvälistest tegevustest
Tõde: Garanteerida saab tulemusi juhul, kui treeningvälisel ajal liigutakse samuti eesmärgi poole: kui sooviks on kaalu langetada, tuleb olla kaloridefitsiidis ehk tarbida vähem kaloreid kui kulutad. Kui sooviks on lihasmassi kasvatada, tuleb jälgida valgu tarbimist (1.5-2 grammi kehakaalu kilo kohta: Kui kaalud 50 kg, siis 75-100 gr valku päevas) ning lihaseid ka treenida.
Kui aga treeningvälisel ajal toitumise, vee tarbimise, stressitaseme ohjeldamise ja piisava puhkeajaga ei tegeleta, pole EMS võluvits, mis kõikidest takistustest hoolimata suudab tulemusi saavutada. EMS aitab, kuid ise peab ka aitama, et eesmärkideni jõuda.
Meie saame EMSis keskenduda kas vastupidavuse arendamisele, lihasmassi ja jõunäitajate suurendamisele või hoopiski kombineeritult plahvatuslikkust ning lihasvastupidavuse arendamisele. See sõltub impulsi tüübist (kas aktiveeritakse lihaskiud, mille eesmärk on vastu pidada või lihaskiud, mis peavad lühikese aja jooksul palju tööd tegema) ning harjutustest ja tempost.
